Foorum
| Järvede suurus | 05.10.2008 20:51 |
|---|---|
|
Põnev oleks teada, mis nende järvede "suurused" siis olid. Praegu tagantjärele laua taga istudes on küll selge, et korraldajad mõtlesid "suuruse" all pindala, mitte ruumala ega pikkust, aga võistluse ajal tekitas see minus vähemasti küll dilemma, et mida selle suurusega mõelda. Miks mitte kirjutadagi siis pindala? Silma järgi ei osanud mina küll öelda kumb järv on suurem, kas kitsas pikk või lai ja lühike. Kompassiga mõõtmise järel otsustasin pika järve kasuks, aga ilmselt valesti. Samas ei saa nende järvede pindala väga erinev olla, seega oleks huvitav teada täpseid numbreid. Neeme, SASS |
05.10.2008 20:51 |
|
pikajärv (5,2ha), pärnjärv (2,8ha), särgjärv(1,9ha), pikk laugas (1,7ha) järvespets |
05.10.2008 20:54 |
|
Võistlusel oli järjestus - Pikkjärv, Pärnjärv, Pikklaugas, Särgjärv. Sven, sir |
05.10.2008 21:40 |
|
Sai ka iga punkti numbrit käidud uurimas, et selgust saada. Ajakulu tuli päris suur seal, eriti, kui tiimist teised väga head jooksjad pole. Lauri |
05.10.2008 21:43 |
|
ootaks siis korraldajate andmeid järvede suuruste kohta koos algallikaga Andres |
05.10.2008 22:01 |
|
Järvespetsil on tõepoolest õigus! Pikk laugas on kõige väiksem ja seega oleks see tulnud viimasena võtta. Kui palju oli võistkondi, kes sellise valiku tegid? Ilmselt mitte ühtegi! Õiglane oleks sellisel juhul kõigile võistkondadele 45 min trahvi määrata. Või saan ma millestki valesti aru? Aga nagu ikka on korraldajatel ju alati oma versioon varuks ja neil on ju tavaks asju omamoodi tõlgendada Kui tavaliselt panevad korraldajad käepalea lõhkumise eest kõigile ühe puuga tunni trahvi, siis Paide etapil käepaelalõhkunud nimisponsori võistkond pääses puhtalt. Huvitav-huvitav, kuidas korraldajad reeglitest sellise võimaluse välja imesid? Tanel |
05.10.2008 22:27 |
|
Ja see muudaks nii palju kui kõigile 45 min trahvi määrataks. Karu |
05.10.2008 22:29 |
|
Tanel, selliseid tiime oli päris mitmeid. Meie sealhulgas, aga kontrollisime punkti numbrit ja muutsime järjekorda M |
05.10.2008 22:34 |
|
meie saime just nimelt selle tõttu 45 min trahvi, et võtsime selle järve viimasena. Sel juhul oleksime me "exceli tulemustes" võidumehed:) Aivo, KM |
05.10.2008 22:37 |
|
Punkti numbrid olid ju legendis kirjas. JJK, KKK |
05.10.2008 22:41 |
|
Karu,see muudaks väga palju! Osaleja |
05.10.2008 23:03 |
|
Tanel ütles ´´Õiglane oleks sellisel juhul kõigile võistkondadele 45 min trahvi määrata´´ Mis see muudaks kui KÕIGILE võistkondadele 45 min trahvi. Karu |
05.10.2008 23:17 |
|
Kas siis järvede suurused tuli järjekorda panna vastavalt teatmeteostes kirjapandule? Meie lihtsameelsed tegime oma "panused" selle järgi, mida kaasas olnud kaart kajastas. Mõõduvahendiks oli rohukõrs:) Nüüd kodus kurvimeeter. Alari, Kiirrong |
05.10.2008 23:45 |
|
Üritasime rajal käepäraste vahenditega järvede ümbermõõtu määrata ja saime Pikklaukale suurema ümbermõõdu kui Pärnjärvele, mistõttu tuli veidi lisakilomeetreid koguda. Kodus kurvimeetriga mõõtes jõudsin ikkagi samale tulemusele, ehk kaardi järgi määrtes oli Pikklaugas suuruselt teine järv. Järveteadlastel võib olla muidugi oma arvamus. Tanel, Kiirrong |
05.10.2008 23:45 |
|
Tanel mõõtsid ümbermõõdu ära erinevatel kujunditel, üks on sarnane ringiga teine on soolikas, sinu loogika järgi oleks siis 1m lai ja 10 km pikk "järv" siis megasuur ju :) .. |
05.10.2008 23:52 |
|
Järve spets on kasutanud 30 aastat vanu admeid Pikklaugas www.eestigiid.ee Särgjärv www.eestigiid.ee Aeg teeb omad korrektuurid nii looduses kui mõõtmismeetoditest. Järvede registristest tulevad teised andmed. Siin üks Keskonnaministeeriumi dokument. www.keskkonnainfo.ee Pikklaugas (JärviPikklaugas) 2,5 ha registrikood vee2003000 Särgjärv (Järvi Särgjärv) 2,2 ha vee2002700 PS Pikkaugas 2006 peaaegu ilma veeta www.panoramio.com Allan, Hansa X + + |
06.10.2008 00:01 |
|
Meie kasutasime pikklauka ja pikajärve pindala mõõtmisel ruudu pindala valemit. Teiste, ringi meenutavate järvede puhul, läks käiku valem Pii-Err-Ruut. Mõõtmiseks kompassiservas olev mõõdik. Vastused tulid järgmised: 5ha 2,8ha 2,5ha 1,5ha Lahenduse kontrolliks kasutasime legendis antud etapipikkust, mis kinnitas meie arvutustulemusi. Juhindusime arvutustest ja tulemuseks pääsesime trahvita. Martti, Elisa arendajad |
06.10.2008 00:03 |
|
5ha 2,8ha 2,5ha 1,5ha ei ole ju väga veenev :) isegi silmaga on ju kaardilt näha et kahe väiksema järve pindala ei saa kaugeltki olla sellise omavahelise suhtega. ? |
06.10.2008 00:20 |
|
See oli hoopis laugas (alla põlve vesi), mitte mingi järv. Ainus loogika võis olla KP numbrite järjekord. Priit |
06.10.2008 00:30 |
|
Maa-ameti kaardil aerofoto järgi mõõtes on pikklaugas napilt kõige väikesma pindalaga. Korraldajad peaksid selgitama, et esiteks kust need andmed pärit on ja kas saab üldse väita, et ühed või teised eksisid? Raimo |
06.10.2008 00:55 |
|
to Tanel Kurvimeeter on mõeldud teepikkuse mõõtmiseks. Kui mõõta kruvimeetriga näiteks viisnurka ja ringi, mis läbib viisnurga tippe siis saad tulemuseks, et viisnurga joonepikkus on suurem kui ringil. See ei tähenda et viisnurga pindala on suurem kui ringil. Need on lihtsalt erinevad mõisted. Pikkjärv - 5,5 ha Pärnjärv - 3 ha Pikklaugas - 2,5 ha Särgjärv - 2,2 ha Allikas: Keskkonnaminsteerium www.keskkonnainfo.ee Allan, Hansa X |
06.10.2008 01:18 |
|
Järvede suurust tuleks ikkagi hinnata selle järgi, kui suurena nad kaardile olid kantud. Vaevalt keegi seal metsas teadis, mis nende järvede suuruseks kuskil raamatus on märgitud. Timo |
06.10.2008 01:24 |
|
to Timo Ma olen sinuga täiesti nõus. Aga kas Sa suudada tõestada metsas olevate vahenditega milline neist järvedest oli antud kaardi peal suurem. Kuna tegemist on seiklusspordiga siis siin oli õige valiku ja õnne koht. Allan, Hansa X |
06.10.2008 01:40 |
|
Timo kuidas sa neid seal kaardi peal siis mõõdad, äkki õpetad meile ka nad on ju korrapäratud kujundid, palun ära ainult mingist silmavaatest hakka rääkima, www.michaelbach.de .. |
06.10.2008 01:48 |
|
Lahedad vennad:) Mis kuradi ruutjuuri te kasutasite??????? See pole üldse oluline. Korraldajad joonistasid teile järved. Iga järv on erineva suurusega ja seda nii korraldajate kaardil kui ka teie kaardil. Füüsiline suurus on täiesti ebaoluline ehk ei ole mõtet mingist ENE-st järvede suurusi otsida. Teie pidite hindama visuaalset suurust, kui hakkama ei saanud, siis pooge ülesse:) Huviline |
06.10.2008 01:52 |
|
Elisa arendajatele au ja kiitus parima mõõtmisvariandi eest -- eriti idee eest mõõta ära etappide linnulennuline pikkus ning võrrelda seda legendiga... Tõeline ahhaa!!! efekt minu jaoks kui see saunas jutuks tuli :-))) Alar, ekstreem.ee |
06.10.2008 01:56 |
|
Hakkasin mõtlema, et nööri pisikese paelakese abil oleks saanud edukalt näiteks nende järvede ümbermõõdud välja häkkida :) ... Siim |
06.10.2008 01:59 |
|
Ükskõik millise kujundi pindala mõõtmiseks kaardil / paberil on spetsiaalne riist, PLANIMEETER. en.wikipedia.org A pmst olen ma nõus "huvilisega" :) Kaur, Kuriloomad |
06.10.2008 02:21 |
|
meil käis läbi sarnane mõte nagu elisa võistkonnal, et teepikkus klappima saada. kuna ei viitsind kompassi välja ajada siis otsustasime, et proovime nii, et keskmine teisena. oli 50-60 chance ja seekord oli õnn meie poolel. aga nagu selgub, siis teepikkuste variandiga oleks õnnest saanud täppisteadus :) sull, leguar xtreme |
06.10.2008 03:10 |
|
JÄRVEDE SUURUSED: Järvede suurus on mõõdetud võistluskaardi elektrooniliselt jooniselt. Joonise aluseks on 1:20 000 Eesti Põhikaart. Pindalad: Pikkjärv 5,52 hektarit Pärnjärv 2,90 hektarit Pikklaugas 2,34 hektarit Särgjärv 2,10 hektarit Tarmo |
06.10.2008 11:05 |
|
Juba matemaatikatunnist on ju teada, et ebamääraste kujundite pindala saab väga erinevalt arvutada, sõltub kuidas läheneda. Kes kuidas suutis järvede suurusi paremini hinnata sellel oligi edu. Meie üritasime mõlema järve pikkuse ja laiuse korrutisega seda teha, üritasime nö keskmise pikkuse ja laiuse välja mõõta. Timo, Roadservice |
06.10.2008 12:47 |
|
Me üritasime ka mõõta teepikkust, aga jõudsime järeldusele, et mõlema variandi teepikkuste vahe ei ületa väikese kompassiga mõõtmisel tekkivat võimalikku viga. Hetkel pika joonlauaga tasasel pinnal mõõtes sain, et teepikkused erinevad umbes 10 meetrit. Sellist vahet metsas mõõtmisega tuvastada on samasugune loterii, kui lihtsalt üks järvedest valida. Hoopis kindlam viis õige järjekorra määramiseks oli tagumistel võistkondadel vaadata seda, kummalt poolt tulevad ülesande lõpetajad. PS. Ise kontrollisime enne lauka poole suundumist järveäärse punkti numbrit. Heiki, Bona Fide |
06.10.2008 13:48 |
|
Mina proovisin pikkjärve silma järgi ruudukesteks jagada ja siis silma järgi samasugused ruudud moodustada särgjärvele. Sain, et pikkjärv on ühe ühiku võrra suurem...aga kahjuks ei pidanud tiimikaaslased mu arvutusi vettpidavaks ja otsustasime kontrollida särgjärve järjekorra numbrit. Paljud tegid samamoodi ja otsustasid siis, et jätavad pikkjärve täiesti vahele...meie jooksime tagasi, saime poole tunniga edasi-tagasi käidud... Kristel |
06.10.2008 14:43 |
|
Nõus eelkõnelejatega, et seiklusspordis on ka suur osa õnnel ja kõigil olid võrdsed võimalused. See teebki võistluse põnevaks. Arvestades kui väike vahe kahe väikseima järve pindalal reaalselt oli pean trahvi 45 min (suhtes üldiste lõpuaegadega) siiski ebaproportsionaalselt suureks Ainar |
06.10.2008 15:02 |
|
Minu arvates on trahv igati õigustatud. Keegi ei keela veidi mõelda, enne kui oma SI-pulka kuhugi toppima joostakse (SI-jaama numbri järgi ju on kohapeal tuvastatav). Ja väike riskihinnang annabki, et kui pole eriti arusaadav, kumb järv ikkagi suurem on, siis tasub enne lähemal asuvat kontrollida - eksimise korral kaotad vähem aega. Meie nii tegimegi, aega kaotasime, aga ouliselt vähem kui 45 min. Kalle, EE SK |
06.10.2008 15:50 |
|
Ei saa väga hästi aru, mis eksimissest siin jutt on. See, et need punktinumbrid seal kirjas on, ei pidanud tähendama järvede õiget järjekorda. Kaardil oli selgelt kirjas, et tuleb võtta järvede suuruse järjekorras. Need numbrid võisid seal olla täiesti kogemata, ja kust teadis keegi, et just selline järjestus on õige. Ma ei tea, orienteerujana ei teinud tõesti neist numbritest lugu (nagu hiljem uulsin, siis enamik mitteorienteerujaid jälgis numbreid ja järvede suurust üldse ei hinnatud-läks õnneks). Meie hindamine aga ebaõnnestus ja maksis valusalt kätte, kohe liiga valusalt... Mari |
06.10.2008 22:07 |
|
Tunnusnumbrite järjestus ei pruugi olla õige, kui 1.veerus (orienteeruja peax ju teadma, mida tähendab legendi 1. veerg ?!) pole KP järjekorranumbreid (11., 12. 13. jne.). Kuna need seal olid, sii polnud ka tuunusnumbrid seal "kogemata". marile |
06.10.2008 23:56 |
|
Mari, ära pahanda, siin tuleb selgelt esile, et meeste ja naiste loogika on erinev:) numbrideitähendamidagi |
07.10.2008 00:01 |
|
Kristeli ristkülikutega järvede tükeldamise meetodit kasutasin minagi - ka tiimikaaslased usaldasid seda. Ja läks täkkesse. Taavi, Evli |
07.10.2008 00:10 |
|
Järvede suurus on siiski vaieldav! Milline on kõige väiksem? Kui aerofotolt mõõta, siis Pikklaugas! Kuna tegu on laukaga ja sel on suht ebamäärane kallas, siis on see loomulikult vaieldav (vahe oli mõõtes väike). Aga kui Pikklauka pindala looduses on ka tegelikult sest järvest pisem, siis on võistlejate karistamine kehvasti joonistatud kaardi eest ebakorrektne. See on sama jabur, kui määrata 3 suvalise inimese pikkus ja pärast tuleb välja, et üks neist oli hindamisandmete saamiseks valesti mõõdetud. Korrektne oleks, et korraldajad mõõdavad parimaid võimalikke andmeid kasutades järve ja lauka pindala ära, annavad tulemusest teada ja kui Pikklaugas on kõige pisem, tuleks trahvid tühistada. Ja uusi trahve ei oleks kena olukorda arvestades määrata. Raimo |
07.10.2008 00:14 |
|
Raimo, ära lase end segada mingitest aerofotodest. Kui korraldaja joonistas sulle pildi, siis lähtu ainult sellest. kristelonkuninganna |
07.10.2008 00:27 |
|
Meil ei olnud rajal võimalust aerofotot kasutada. Ainult järvede pildid ja loogiline mõtlemine - see, et ükski korraldaja ei oleks nii tore, et lubaks mööda maanteed tagasi rattaalasse liikuda. (Kaks suuremat järve saime nagunii silma järgi paika). - Järelikult on pikklaugas kolmas ja siis mööda metsa uuesti sinna vasakpoolsema järve juurde. JJK, KKK |
07.10.2008 01:07 |
|
küsisin geograafilt kas: 1 Veekogu/järve suurust saab mõõta pindalas . vastus oli Jah 2 Veekogu/järve suurust saab mõõta ruumalas. vastus oli Jah 3 veekogu/järve suurust saab mõõta rannajoone pikkuse järgi. vastus oli jah küsimus millist SUURUST pidime määrama meie? Randy ISC |
07.10.2008 02:03 |
|
Ei, järve suurust tuleb hinnata seal leiduva fauna järgi :) paberitega bioloog |
07.10.2008 02:28 |
|
No meid on kogemus õpetanud, et legend on püha. Seega kahtluse, kas piklik järv on suurem kui ümar, lahendasime läbi ümara järve punkti jooksmisega. Nn kindlustus. Ka öisel etapil lõpu valikus käisime igaks juhuks karjääri harjal kontrollimas punkti numbrit ja siis võtsime punktid legendi järjestuses. Meie jaoks on selle bürokraatia piinlik järgimine jooksev lisaülesanne kogu võistluse jooksul. Ja eriti ei häirigi vaid annab lõpuni lootust, et enda vigu annab korrigeerida teiste tähelepanematus. silver, team vaude |
07.10.2008 02:49 |
|
Randy, püüa olla objektiivne. Järve ruumalas on veel mingi loogika, kuigi ma ei ole kunagi kuulnud, et järvi selle järgi reastatakse. Ning kuna me sügavust ei teadnud, siis ruumala arvutada oli võimatu. Kuid rannajoone pikkus on ju absurd, mis suurust see näitab. Teoreetiliselt võib mõni kalatiik olla ka pikema rannajoonega kui 10 X suurema pindalaga järv. Seega saab ainuke loogiline suuruse definitsioon olla pindala. Kui järvi millegi järgi järjestatakse, siis on need pindala (ehk suurus) ning sügavus. Kui 99% inimestest saab ühte moodi asjast aru, siis ehk on seekord tõde sedapidi. . . Alar, Evli |
07.10.2008 02:59 |
|
Silver, ratastega järve juurde jõudes unustasite küll "pühakirja" lugemise! See oli õige magus hetk, kui nägime teid kohe esimese järvepunkit poole jooksmas:) Loo moraal: ka meistersportlastel juhtub! Alari, Kiirrong |
07.10.2008 03:05 |
|
Meie kasutasime sellist nippi, et iga võistkonnaliige reastas järved suuruse järgi ja siis võrdlesime tulemusi. Vaidlusi ei tekkinud, kuna kõik pakkusid sama (ja õnneks ka korraldajate versiooniga ühtivat) varianti. Heiti, Salomon Adventure Team |
07.10.2008 15:02 |
|
Õige oleks olnud kõik sellised küsimused juba ülesande püstituses välistada ja kirjutadagi, et reastage järved _kaardile kantud_ _pindala_ suuruse järgi. Aga noh, ega ei saa ju nõuda, et korraldajail oleks juristi või mingi muu kõrgharidus, seega võistlejad peavad lihtsalt arvestama et ülesanded on koostatud vastavalt korraldaja võimetele ;) Neeme |
07.10.2008 20:05 |
|
Neeme, juristid kirjutavadki pindala kohta suurus. vt nt: «Maareformi seaduse» § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise kord §3 (2) 1 ja 2. (vähemalt asukoht ja maatüki suurus); samuti ka Maamaksuseadus § 7 (5) paneb sulle kohustuse teatada maatüki suurus (ja ma tahaks näha seda, kuidas sa hakkad ümbermõõtu teatama. Või ruumala arvutama. Kui maksumaksja ei ole saanud ühtegi maamaksuteadet, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, on ta kohustatud kirjalikult või elektrooniliselt teatama maa asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele enda omandis või kasutuses oleva maa suuruse ja sihtotstarbe. statistik |
07.10.2008 22:04 |
|
Kahemõõtmelise objekti (nagu maatükk) puhul on suurus natuke ühesemalt mõistetav. Järved on paraku kolmemõõtmelised, millest antud juhul meid huvitas ainult ühe tahu pindala ;) Neeme |
07.10.2008 23:41 |
|
Alar, see sina pole kuulnud, et järvi ruumala järgi mõõdetakse ei tähenda, et seda ei tehta. Kümme suurimat järve ruumala järgi: Kaspia meri Baikal Tanganjika Ülemjärv Njassa Michigan Huron Victoria Suur Karujärv Suur Orjajärv Rain |
07.10.2008 23:53 |
|
vaata, maatükk on üliväga kolmemõõtmeline - sinu huvi võib ulatuda teatud kõrgusele ja teatud sügavuseni. Ja tunnistage nüüd ausalt, et teil ei tulnud hetkekski pähe, et kasutada tuleks seda kaardipilti ja hinnata järvede pindala? Kui nii, siis mõistan paremini juttu punases olevast pulsist. statistik |
07.10.2008 23:57 |
|
Järve suurust saab mõistlikult mõõta ainult pindala järgi. Ümbermõõt on enamikel veekogudel üsna lõputu suurus: iga liivatera vmt müüdetava osakese järgi arvutades on veekogu kallas fraktaalne ja selle rannajoone võib jaburalt pikaks mõõta. Ruumalaga on samuti keeruline - keegi krti ei ole veekogude põhja ja kolmemõõtmelist mudelit ammendavalt ära mõõtnud ja kirjeldanud ruumalad on enamasti umbkaudsed ja hinnangulised. Nii jääbki pindala, mis on keskmise veepiiri järgi arvutatud. Minu arvates ei ole korrektne võistlejaid selle eest karistada, kui looduslikult on Pikklaugas siiski kõige pisem. Kui tuleb hinnata nt 2 mäe kõrgust ja korraldajad on ühe neist valesti mõõtnud või kaardistanud ... siis kumb tegelikult suurem on? Ikka ju see, mis füüsiliselt kõrgem. Antud juhul on reaalne alus arvata, et kaardil olev Pikklauka kujutis on sest Pikklaukast mis tänasel hetkel raba veeres vedelb suurem. Ehk siis karistamise alus, orjenteerumiskaart ja tegelik elu võivad olla vastuolus. Aga ma ei väida seda kindlalt - aerofotolt mõõtes olid kahe järve vahed väikesed. Lõppeks võib üleüldse vaielda, et kus see laugas lõpeb - raba võib samuti käsitleda tervikuna järvena, sest selles on kuni 95% vett :p ... nagu kurgiski arbuusiki, mis on kõigile teada-tuntud vedelik :-) Raimo |
08.10.2008 01:10 |
|
ruumalast ei saa ju jutt olla, kui ei ole märgitud järve sügavust. keegi poleks osanud seda hinnata, ükskõik mispidi sa kaarti ka ei vaataks. k. |
08.10.2008 01:54 |
|
Kuulge, kallid spordisõbrad, rahunege nüüd juba ükskord maha! Alari |
08.10.2008 02:05 |
|
Rain, ma ju kirjutasin, et "järve ruumalas on veel mingi loogika" . . Kuid meil ei olnud teada järvede sügavusi, seega me ei saanud ruumala kuidagi hinnata. Ning nagu ma aru sain ,siis teie ei hinnanud ruumala, vaid rannajoone pikkust? Õige on Neeme mõte, et korrladajad oleks pidanud selle ühesemalt legendi kirjutama, "pindala kaardil kujutatud pildi alusel" oleks asja väga üheslet selgeks teinud. Ja Alari'l on õigus, et aitab küll. alar, evli |
08.10.2008 02:28 |
|
Viimane mõttetera veel: Rajal olles ei olnud ma küll sugugi kindel, kas korraldajad mõtlevad suuruse all pindala või pikimat läbilõiget (pikkust), kuna korraldajad on ennegi ülesande sõnastusega võssa pannud ja pealegi oli pindala ainult üsna kaudselt võimalik hinnata samas kui läbilõiget oli üsna lihtne mõõta. Ja tulemuste tõlgendamine on niikuinii meelevaldne nagu nägime peale öist etappi, seega suht mõtetu vaielda, ei viitsinud isegi protesteerida :P Neeme |
08.10.2008 03:28 |
|
Vahva muidugi, et on inimesi, kes sügavuti mõtlevad - mina näiteks nii sügavuti ei läinud;). Neeme, Sinu tervisele on kindlasti kasulikum, kui Sa taasavastad endas naljasoone, see võimaldaks kogu elu aga ka sporti pingevabamalt võtta, mis omakorda tagaks paremad tulemused. Viimane on ju tähtsaim Sinu jaoks? Ja üldistamine a la üks kord oli nii järelikult on ka alati edaspidi - ära alahinda inimeste õppimisvõimet. parem usu inimestesse ja endasse mees:). Kordame kõik koos nüüd: Me saame muutuda, me saame muutuda ja teeme energiaringi:). Selline lahmimine võib mõne tegija loovusele põntsu panna. Taevalikult ilus maailm (pildid!), http://www.boston.com/bigpicture/2008/10/earth_from_above_comes_to_nyc.html |
08.10.2008 13:58 |
|
Mina kasutasin järvede suuruse määramiseks markerit, mis soovitati kaasa võtta. Joonistasin mõlema järve peale 5x5 mm suuruste ruutude ruudustiku ja lugesin kokku järvele mahtunud ruutude arvu. Lisaks üritasin hinnata poolikute ruutude pindala. Sain korraldajatega sama tulemuse. Lauri, Sagro TOMAT |
08.10.2008 14:15 |
|
Mul oli siuke tabel pähe õpitud enne etappi, aga kasu polnud sellest midagi :) et.wikipedia.org Marti, Firmasport |
08.10.2008 14:16 |
|
No kui suuruse mõiste segaseks jäi või oli silmamõõt kehva või mõõtmine kahtlasevõitu, siis numbreid peaks ka punases joostes nägema. 46-47-48-49 on suundorienteerumine. Ja nagu eespool öeldud, oli tark tegu suurima järve juurest igaks juhuks joosta keskmise järve juurde. Kui seal olnuks 48, siis jooksed kitsa järve juurde ja tuldud teed tagasi. See teeb pool km pikema tee ja ajakaotus ca 5 minutit. Imelikul kombel liikus otseteel (47-48 ja tagasi 49-sse) vahel üllatavalt vähe rahvast. Toivo, B-kollane karu |
08.10.2008 17:28 |
|
Kui etapi on Valik või lisa ülesanne ei oma punktide järjestus mingit tähtsust ( nii oli see Kärstnas lisaülesandel, paides kanuu ülesandel kellelgi ei tulnud seal mõttesse vaadata punkdide numbreid. Veelkord punktid tuli võtta järvede suuruste järgi kuna need on vaieldavad arvan et kõik võiskonnad kes võtsid ära koik neli punkti sooritasid ülesande . Randy isc |
08.10.2008 17:59 |
|
Tõepoolest, see et KPde numbrid siiani on ilusti järjest olnud, on muidugi hea tähelepanek ja tähelepanelikud võistlejad oskasid seda ära kasutada, au ja kiitus neile! Orienteerumises tavaliselt ei pruugi KP numbrid siiski järjest olla, seega ei tulnud selle peale, et seda järjestust üldse vaadata :P Eks meil kõigil ole midagi uut õppida! Neeme |
08.10.2008 19:02 |
|
Samas kui korraldajad oleksid järvepunktide numbrid segi löönud, vat siis oleks alles põnevaks läinud, kuna niivõrd paljud võistkonnad kasutasid neid numbreid oma järvede suuruse teooria kinnitamiseks :) Neeme |
08.10.2008 19:05 |
|
Randy ja Neeme - legendis on esimeses veerus KP järjekorranumber ja teises tunnusnumber, valiku puhul jäetakse 1. veerg tühjaks. Kuna järjekorranumbrid olid olemas, siis pole ju millegi üle vaielda. Ka siis, kui korraldajad oleks järvepunktide numbrid segi löönud, oleks KP tulnud ikka läbida järjekorranumbrite järjestuses. r. |
08.10.2008 19:37 |
|
Randy ja Neemega nõus Mari |
08.10.2008 19:52 |
|
minge trenni. sull |
08.10.2008 20:12 |
|
Mina saan niimoodi aru, See, et KP numbrid järjest olid, ei tähenda tõesti midagi. Aga KP numbri ees oli legendis selgelt toodud punkti JÄRJEKORRANUMBER 17-18-19-20. Kui on toodud nii järjekorranumber kui ka punkti number, siis see tähendab küll ,et puntkid kindla KP numbriga tuleb võtta järjekorranumbri järjekorras. Parandage mind kui eksin, aga Paide kanuuetapil minu mäletamist järgi KP numbrite ees järjekorranumbreid ei olnud. Lisaks oli selgelt ja sõnaliselt öeldud, et punktid võib võtta vabas järjekorras. Kärstnaga on segasem lugu. Seal olid tõesti nii järjekorranumbid kui KP numbrid ja võib eeldada, et punktid tuleb võtta legendi järjekorras. Kuid seal oli legendis kirjas konkreetselt etapi pealkiri VALIKORIENTEERUMINE, mistõttu korraldajad hiljem lugesid iga järjekorra õigeks. Kuigi minu arust küsitavalt. Nüüd järvede juures olid paigas nii järjekorranumbrid kui KP numbrid ja kusagil ei olnud kirjas, et tegu oleks valikorienteerumisega. Ma ei tea, kas korraldajad seda niimoodi mõtlesid, aga mina saan oma loogikaga küll aru, et sellisel juhul sai KP numbreid punktide järjekorra kontrolliks kenasti kasutada. hobijurist-orienteeruja |
08.10.2008 20:13 |
|
vahetult ülalpool kirjutanud hobijurist-orienteeruja ei eksinud , sest Paide kanuuetapil KP numbrite ees järjekorranumbreid ei olnud. Kaastundeavaldused A-raja ISC Adventure Team´ile, kes tänu tähelepanematusele jäi ilma nii etapi kui ka kogu hooaja võidust ning peavad nüüd leppima neljanda kohaga üldarvestuses. Väga valus, ai kui valus:(. Kuid selline ELUolukord annab võimaluse kasvada vaimselt suuremaks - kasutage seda võimalust mehed! On öeldud: Kaotasid raha - kaotasid vähe, kaotasid tervise - kaotasid palju, kaotasid au - kaotasid kõik. Kõik x-dreamerid teavad, et olete sigakõvad aga kui pea püsti kaotust ja ebaõnne talute on maailm põlvili te ees. Üksmeel ja rahu, ELU |
08.10.2008 23:49 |
Xdreami foorumis kommenteerimise hea tava
Foorumi eesmärk on edastada operatiivset infot ning püstitada küsimusi, avada teemakohaseid arutelusid. Soovime, et arvamused oleksid konstruktiivsed ning kommenteerijad esineksid oma nime all. Säilitame viisaka tooni, väldime irooniat ja sarkasmi. SK Xdream jätab endale õiguse mitte vastata anonüümsetele kommentaaridele.
